Toimus TAKU projekti 2. etapp

29. augustil (reedel) toimus Tokyos Shimokitazawas asuvas Fermentation Departmentis üritus „TAKU Project vol. 2“.

Nimetus „TAKU“ sisaldab nii riisi keetmise tähendust kui ka inimeste suhete „keetmise“ (fermenteerimise) tähendust. Seekord algas üritus parima riisi keetmisega ning sellest sai koht, kus arutati riisi ja Jaapani fermentatsioonikultuuri üle.

Nagu ka esimesel korral, kutsusime ka seekord lektoriteks kaks liiget „Riisi Liidust“ ning nad õpetasid meile, kuidas valmistada ülimalt maitsvat riisi, sealhulgas riisi säilitamise viise, riisi lihvimise aega, pesemise, keetmise ja aurutamise meetodeid – asju, mida nüüdseks enam küsida ei julge.
Riisiliidu liige Noriko Shirai ütles: „Sõltuvalt sellest, kuidas seda valmistatakse, võib riis osutuda maitsvaks või mitte, seega on „keetmine“ väga oluline tegur.“
Lisaks on oluline, et riisi kui värsket toiduainet käsitletaks sama hoolikalt kui sashimit.

Riisi tuleb pesta kaks korda ja mitte kauem kui 3 minutit; pesemisel on oluline kasutada külma vett; kui riis on pestud ja vesi on valatud märgini, tuleb seda 2 tundi külmkapis leotada – need on nipid, kuidas saada pehme ja maitsev riis. Kuuldes uuesti riisi keetmise juhiseid, oli see mulle tõeline silmade avaja.

Tegelikult ei ole välismaal sellist tegevust nagu „taku“. Inglise keeles on küll väljendid „steam“ ja „boil“, kuid sõna „taku“ vastet ei ole. Mulle selgitati, et riisi keetmine mõõduka rõhu all (kuid nii, et õhk pääseks välja) on Jaapanile omane kultuur.

Sain uuesti teada, et tavaline ja enesestmõistetav tegevus nagu „riisi keetmine“ on tegelikult nii sügav. Loodan, et see annab mulle võimaluse hakata igapäevaselt rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas maitsvat riisi keeta.