Toimus COI-NEXT sümpoosion 2026.

Loome üheskoos esmase tööstuse „tuleviku kuju“

Nagaoka Tehnika- ja Teadusülikool korraldas 2026. aastal sümpoosioni teemal „Esmase tööstuse tulevik“, kus kohtusid COI-NEXT-i kolm keskust (Nagaoka, Akita ja Okinawa). See sümpoosion oli väärtuslik võimalus jagada uurimistulemusi ja arutada tulevikku, ühendades kolm Jaapani esmast tööstust sümboliseerivat valdkonda: riisipõllud, metsad ja meri. Kohapeal ja veebis osales palju inimesi, mis tegi sümpoosionist koha, kus esmase tööstuse tulevikku mitmekülgselt kaaluti.

■ Avakõne

Avakõnes rõhutas rektor Kamado, et COI-NEXT-i projekt on jõudnud viiendasse aastasse ning et kolme keskuse koostööl on oluline tähtsus esmase tööstuse tulevikuväljavaadete kujundamisel. Rektor rõhutas: “Esmane tööstus on olnud Jaapani traditsioonide, kultuuri ja kohalike kogukondade tegevuse aluseks ning selle jätkusuutlikkus on otseselt seotud tulevikuga”, ning kutsus osalejaid üles suhtuma esmase tööstuse tulevikku kui „enda asjasse“. Lisaks mainis ta, et kolm keskust osalevad ühiselt oktoobris Yokohamas toimuval BioJapan-messil, ning rõhutas, kui oluline on tutvustada esmase tööstuse väärtust nii kodumaal kui ka välismaal. Rektor märkis, et väljapoole suunatud teavitustöö on vaid osa tulemustest ning et just see sümpoosion on „kõige olulisem koht, kus jagada piirkonna probleeme ja mõelda ühiselt tuleviku üle“.

■ Asukohtade tutvustus

● Nagaoka tegevuskoht (Nagaoka Tehnika- ja Teadusülikool)

Projektijuht Wataru Ogasawara tutvustas riisi- ja kääritamiskultuuri väärtuste loomist, mille keskmes on „kaheksa miljonit rõõmu“. Tutvustati riisi ümbritsevat sotsiaalset tausta, sealhulgas riisikriisiga sümboliseeritud pakkumise ja nõudluse kõikumisi ning riisi hinna ebastabiilsust, samuti Nagaoka uurimiskeskuse teadustöö tulemusi, nagu näiteks lumekambris ladustamise kaudu värskuse säilitamise teaduslikud uuringud. Samuti tutvustati algatusi, mille eesmärk on tutvustada piirkonna ressursse maailmale, sealhulgas kääritamiskultuuri rahvusvahelist levitamist ja dialoogi väliskülalistega BioJapanil. Eriti pälvis tähelepanu vaatenurk, mille kohaselt „nähtav protsess“ määratletakse ümber väärtusena – see on uus lähenemisviis, mis suurendab esmase tööstuse läbipaistvust ja usaldusväärsust. Rõhutati algatusi, mille eesmärk on teaduslikult visualiseerida Jaapani traditsioonilist kultuuri – riisi, koji ja kääritamist – ning anda see edasi järgmisele põlvkonnale.

● Akita tegevuskeskus (Akita prefektuuri ülikool)

Projektijuht Katsuhiko Takada tutvustas teemal „Metsa väärtuse muutmine“ uurimistööd, mille eesmärk on muuta metsaressursid tulevikuks väärtuslikuks. Arvestades Akita prefektuuri kiiret rahvaarvu vähenemist ja vananemist, esitati visioon, mille kohaselt seotakse puidupõhised ökosüsteemi teenused „iseseisva jõukusega“, et luua tulevik, kus sealsed elanikud teadvustavad ja tunnustavad piirkonna „iseenesestmõistetavaid“ eeliseid, tunnevad selle üle uhkust ning saavad ise otsustada Akitas edasi elada. Aruandes käsitleti mitmekülgseid arengusuundi, nagu puidu kolmemõõtmeline vormimistehnoloogia, puitmaterjalide täiustamine, kohalike ettevõtjate koolitamine ja rahvusvaheline koostöö, ning tutvustati meetmeid, mille eesmärk on metsavarade kasutamisel põhinev kohaliku kogukonna taaselustamine.

● Okinawa tegevuskeskus (Ryukyū Ülikool)

Projektijuht Akihiro Takemura tutvustas põllumajanduse ja kalanduse integreeritud jätkusuutliku maismaakalakasvatuse algatust. Ringluspõhine mudel, mis ühendab infotehnoloogia, taastuvenergia ja akvapoonika, on pälvinud tähelepanu kui uus tootmissüsteem, mis vastab ülemaailmsele kalatoodete nõudluse kasvule. Lisaks paistis silma teaduslik lähenemisviis, mis hõlmas uuringuid kalade kasvu reguleerimise kohta valguse ja soolasisalduse abil, suletud tsükliga kalakasvatuse täiustamist ning kasutamata ressursside kasutamist söödana. Samuti tutvustati teadustulemuste ühiskondlikku mõju, sealhulgas tööstuse, akadeemiliste ringkondade, valitsuse ja finantssektori koostööl põhinevaid rakendamisprojekte ning näiteid toodete pakkumisest maailmanäitusel.

■ Paneeldiskussioon

Paneeldiskussioonis toimus arutelu, kus põimiti esmase tööstuse praktika ja teadustöö.

● OÜ Hanamizu Nosan, Takakazu Miyauchi (põllumajandus, riisipõllud)

Jagati teavet põllumajanduse raske olukorra kohta, sealhulgas sündimuse langusest, elanikkonna vananemisest, järeltulijate puudusest ja mägipiirkondade koormusest. Samas räägiti ka katsetustest “kontrollitud põllumajanduse” suunas, kasutades selleks robootikat, ning algatustest, mis pakuvad noortele “töö rahuldust” ja “kindlat sissetulekut”, nagu sojast valmistatud tofu müük ja maasikate kasvatamine polüetüleenkasvuhoones, kasutades riisikestest valmistatud katlaid.

● ARK Aktsiaselts, Isamu Yoshida (maismaal kasvatamine ja mereakvakultuur)

Tõsteti esile kalade ja vetikate kombineerimisel põhineva tootmismudeli tähtsust, alates seadmete arendamisest kuni müügini ulatuva tervikliku ühiskondliku rakendamiseni. Samuti pälvis tähelepanu algatus, mille raames tippkokad garanteerivad toidu „maitse“, kui lähenemisviis, mis näitab toidu väärtust teaduslikult.

● Higuchi Matsunosuke Shoten, OÜ – Hideyuki Yamashita (kääritamine ja koji)

Tõsteti esile “koji” väärtust, mida Jaapanis ei mõisteta piisavalt, ning rõhutati hariduse tähtsust ja kääritamiskultuuri ümberhindamise vajadust. Näidati, et kuigi „koji“ pälvib välismaal tähelepanu, ei ole selle väärtus Jaapanis praegu piisavalt teadvustatud.

● Akita prefektuuri ülikooli puidu kõrgtehnoloogilise töötlemise uurimiskeskus, Koji Adachi (puit ja mets)

Esitati seisukoht, et lisaks „riietusele, toidule ja eluasemele“ mõjutab elukvaliteeti ka „liikumine“, ning räägiti tuleviku eluviisist, mis ei sõltu fossiilsetest ressurssidest. Uuesti rõhutati, kui väärtuslik on kasutada sellist kättesaadavat ressurssi nagu puit.

■ Kokkuvõte

Arutelu käigus tõusis esile väärtuste olemasolu, mis on meile küll lähedal, kuid mida on seni mõistetud vaid kui „mingil moel head“. Hariduse puudumise tõttu oleme paljud väärtused tähelepanuta jätnud. Näiteks kui küsitakse: „Miks just nüüd puit?”, siis on iidsetest aegadest saadik puitu kasutanud jaapanlastel vaid intuitiivne arusaam, et see on „hea”, kuid puuduvad selle kohta tõendid. Just seetõttu on vaja, et teadlased ja kolmandad osapooled tõendaksid väärtusi teaduslikult, muudaksid need „nähtavaks“ ja edastaksid neid. Lisaks teadmisena omandatud „headusele“ on vaja edastada ka kogemusena (reaalsena) tajutavat „headust“. Üheks viisiks selleks on ülikoolide ja muude haridusasutuste poolt pakutava „hariduse“ tähtsus, milles jõuti ühisele arusaamale. Kolme keskuse algatus täidab just neid ülesandeid. Piirkonna ressursside teaduslik uurimine, väärtuse visualiseerimine ja tulevikku suunamine. Loodetakse, et see koostöö saab aluseks, mis kujundab esmase tööstuse „tuleviku kuju“.

■ Lõppsõnad

Lõpetuseks tõi Ryukyū Ülikooli keskuse projekti asejuht Fumihiro Haga välja kolme keskuse ühise teljena „Vesi“, „tehnoloogia“, „mikroorganismid“ Esitati ettepanek, et võiks tuua välja need kolm võtmesõna. Need on alus, mis ühendab erinevaid valdkondi – riisipõllud, metsad ja meri – ning kujutavad endast olulist vaatenurka edasise koostöö süvendamisel. Lisaks toimub 7.–9. oktoobril BioJapan 2026 Kolme keskuse ühise näituse korraldamiseks kuulutati välja, et keskused hakkavad omavahel pidevalt otsima viise, kuidas teadustöö ja teavitustegevuse kaudu näidata esmase tööstuse tulevikuvõimalusi.

Selliste ootustega edasise koostöö suhtes lõppeski käesolev sümpoosion.

* Õppekäik

Selle sümpoosioni raames korraldasime enne sümpoosioni algust õppekäigu, et paljudel osalejatel oleks võimalik Nagaoka keskuse asjaomaseid asutusi põhjalikumalt tundma õppida.

Seekord külastasime järgmisi kohti.

　・ Nagaoka Tehnika- ja Teadusülikooli piirkondlik GX-innovatsiooni ühisloome keskus
　・ OÜ Hyakushokai lepingulised põllumaad
　　(sealhulgas väikese umbrohutõrje-roboti katsesõidu vaatamine COI-NEXT Nagaoka keskuses)
　・ Eguchi Dango OÜ

See oli meie esimene katse, kuid osalejate seas sai see väga hea vastuvõtu osaliseks.
Kavatseme ka selle keskuse tulevastes üritustes aktiivselt väliretki korraldada.
Kahjuks neile, kes seekord osaleda ei saanud, loodame väga, et osalete järgmisel korral.